Kasside silmarõhuprobleemide tunnuste äratundmine on nende nägemise ja üldise heaolu säilitamiseks ülioluline. Kõrgenenud silmasisene rõhk, mis sageli viitab glaukoomile, võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi, kui seda ei ravita. Varajane avastamine ja kiire veterinaar sekkumine on selle seisundi haldamiseks ja teie kaaslase võimaliku pimedaks jäämise vältimiseks hädavajalikud. See artikkel uurib kasside silmarõhuprobleemide kriitilisi märke, mida iga lemmikloomaomanik peaks teadma.
🩺 Kasside silmarõhu ja glaukoomi mõistmine
Intraokulaarne rõhk (IOP) viitab vedeliku rõhule silma sees. Seda rõhku hoiab õrn tasakaal vedeliku tootmise ja äravoolu vahel. Kui äravooluteed blokeeruvad või halvenevad, suureneb IOP, mis põhjustab glaukoomi.
Glaukoom võib olla primaarne (pärilik) või sekundaarne, tuleneda muudest silmahaigustest või süsteemsetest haigustest. Sekundaarne glaukoom on kassidel tavalisem ja selle võib vallandada uveiit, läätse luksatsioon või silmatrauma. Aluspõhjuse tuvastamine on tõhusa juhtimise jaoks oluline.
Kõrgenenud rõhk kahjustab nägemisnärvi, mis edastab visuaalset teavet ajju. Kui nägemisnärv halveneb, halveneb kassi nägemine järk-järgult, mis viib lõpuks pimedaksjäämiseni, kui viivitamatult ei tegeleta.
👁️ Peamised märgid, mida jälgida
Kasside silmarõhu tõusule võivad viidata mitmed märgid. Kassi käitumise ja välimuse jälgimine on varajaseks avastamiseks ülioluline. Kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest, pöörduge viivitamatult veterinaararsti poole.
- Hägune või sinakas sarvkest: hägune või sinakas välimus silma pinnal. See hägusus on tingitud sarvkesta tursest, kus vedelik koguneb sarvkesta sisse.
- Suurenenud pupill (müdriaas): pupill, mis on tavalisest suurem ja ei reageeri valgusele. See võib ilmneda ühes või mõlemas silmas.
- Silma punetus (konjunktiivi hüperemia): suurenenud verevool sidekestasse, sisemisi silmalaugusid vooderdavasse membraani, mis katab silma valge osa. See muudab silmad punaseks või põletikuliseks.
- Valu ja ebamugavustunne: glaukoomiga kassidel võivad ilmneda valu tunnused, nagu kissitamine, silma hõõrumine või pea ümber puudutamise vältimine. Samuti võivad nad muutuda endassetõmbunud või ärrituvaks.
- Vesine eritis (Epiphora): liigne pisaravool või eritis silmast. See võib olla reaktsioon ärritusele ja ebamugavusele.
- Nägemise kaotus: raskused tuttavas ümbruskonnas navigeerimisel, esemete põrkamine või vastumeelsus hüpata või ronida. Nägemiskaotus võib olla järk-järguline või äkiline.
- Punnis silm (Buphthalmos): kroonilistel juhtudel võib suurenenud rõhk põhjustada silmamuna suurenemist. See on hilise staadiumi märk ja näitab märkimisväärset kahju.
🔍 Iga märgi üksikasjalik selgitus
Pilves või sinakas sarvkest
Hägune või sinakas sarvkest on märkimisväärne silmarõhu tõus. Sarvkest, mis on tavaliselt läbipaistev, muutub läbipaistmatuks vedeliku kogunemise tõttu selle kihtidesse. See vedeliku kogunemine, mida nimetatakse sarvkesta turseks, hajutab valgust, mille tulemuseks on hägune välimus.
See märk on varajases staadiumis sageli peen, kuid muutub rõhu suurenedes rohkem väljendunud. Oluline on eristada sarvkesta hägusust muudest sarvkesta probleemidest, mis nõuavad veterinaarkontrolli.
Kui märkate hägusust, isegi väikest, on ülioluline pöörduda viivitamatult veterinaararsti poole, et teha kindlaks põhjus ja alustada sobivat ravi.
Suurenenud pupill (müdriaas)
Suurenenud pupill ehk müdriaas võib viidata sellele, et silmarõhu tõus mõjutab nägemisnärvi. Pupilli suurust kontrollivad lihased, mis reageerivad valgusele, ahenevad eredas valguses ja laienevad hämaras. Kui nägemisnärv on kahjustatud, võib pupill jääda laienenud ka eredas valguses.
See valgusele reageerimise puudumine on ülioluline märk. Pupill võib tunduda oluliselt suurem kui teine pupill või mõlemad pupillid võivad olla laienenud. Mõnikord võib pupill olla fikseeritud ja ei reageeri.
Müdriaasi võivad põhjustada ka muud seisundid, nagu neuroloogilised probleemid või ravimireaktsioonid, seega on täpse diagnoosi jaoks hädavajalik põhjalik veterinaarkontroll.
Silma punetus (konjunktiivi hüperemia)
Sidekesta hüpereemia ehk silma punetus tekib siis, kui sidekesta veresooned muutuvad põletikuliseks ja täituvad verega. See on sageli reaktsioon ärritusele, põletikule või silmasisese rõhu tõusule.
Silm võib tunduda verine või selle pinnal võivad olla silmatorkavad punased veresooned. See punetus võib olla lokaalne või laialt levinud, olenevalt põletiku raskusastmest.
Kuigi konjunktiviit (sidekesta põletik) võib samuti põhjustada punetust, kaasnevad glaukoomiga seotud hüpereemiaga sageli muud nähud, nagu sarvkesta hägustumine või pupillide suurenemine.
Valu ja ebamugavustunne
Suurenenud silmarõhk on kassidele sageli valus. Neil võib esineda mitmesuguseid ebamugavustunde märke, nagu silmade kissitamine, liigne pilgutamine või silmade hõõrumine käpaga või vastu mööblit. Samuti võivad nad muutuda endassetõmbunud, ärrituvamaks või vähem mänguliseks.
Mõned kassid võivad vältida valu tõttu pea või näo puudutamist. Samuti võivad nad häält teha või susiseda, kui nende silma puudutatakse või uuritakse.
Kasside valu võib olla raske hinnata, kuna nad varjavad sageli oma ebamugavust. Kõiki muutusi käitumises, mis viitavad valule, peaks uurima loomaarst.
Vesine eritis (Epiphora)
Epiphora ehk liigne pisaravool võib olla märk silmasisesest ärritusest või põletikust. Suurenenud silmarõhk võib häirida pisarate normaalset äravoolu, põhjustades pisarate ülevoolu.
Heide võib olla selge või kergelt hägune. Mõnel juhul võib sellega kaasneda silmalaugude punetus või turse.
Kuigi epifoorat võivad põhjustada ka allergiad või ummistunud pisarakanalid, on oluline arvestada glaukoomi võimaliku põhjusena, eriti kui esineb muid sümptomeid.
Nägemise kaotus
Nägemiskaotus on silmasisese rõhu suurenemise tõsine tagajärg. Kuna nägemisnärv on kahjustatud, väheneb kassi nägemisvõime. Nägemiskaotus võib olla järk-järguline või äkiline, sõltuvalt rõhu suurenemise tõsidusest ja kestusest.
Nägemiskaotusega kassidel võib olla raskusi tuttavas ümbruskonnas navigeerimisel, esemete põrkamisel või hüppamisel või ronimisel. Samuti võivad nad muutuda ettevaatlikumaks või murelikumaks.
Oluline on oma kassi käitumist tähelepanelikult jälgida nägemiskahjustuse nähtude suhtes. Varajane avastamine ja ravi võivad aidata aeglustada nägemise kaotuse progresseerumist ja parandada kassi elukvaliteeti.
punnis silm (Buphtalmos)
Buftalmos ehk silmamuna suurenemine on kroonilise glaukoomi hilises staadiumis märk. Pikaajaline silmarõhu tõus venitab silma kudesid, põhjustades selle väljapoole paisumist.
See on tõsine ja pöördumatu seisund. Selleks ajaks, kui buftalmos on ilmne, on nägemisnärvi märkimisväärne kahjustus juba toimunud.
Kui märkate, et teie kassi silm näib tavalisest suurem, pöörduge viivitamatult veterinaararsti poole. Kuigi ravi ei pruugi nägemist taastada, võib see aidata leevendada valu ja vältida edasisi tüsistusi.
🐾 Mida teha, kui kahtlustate silmarõhu probleeme
Kui kahtlustate, et teie kassil on silmarõhu probleeme, on viivitamatu veterinaarabi ülioluline. Loomaarst saab teha põhjaliku silmauuringu, sealhulgas mõõta tonomeetriga silmasisest rõhku.
Muud diagnostilised testid võivad hõlmata gonioskoopiat (silma äravoolunurga uurimine) ja oftalmoskoopiat (silma tagumise osa uurimine). Need testid aitavad kindlaks teha suurenenud rõhu põhjuse ja hinnata kahjustuse ulatust.
Glaukoomi ravivõimalused võivad hõlmata ravimeid silmasisese rõhu vähendamiseks, operatsiooni drenaaži parandamiseks või rasketel juhtudel enukleatsiooni (silma eemaldamist). Ravi eesmärk on valu leevendamine, allesjäänud nägemise säilitamine ja edasiste kahjustuste vältimine.
❓ Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kasside normaalne silmasisese rõhu (IOP) vahemik on tavaliselt vahemikus 10–25 mmHg (elavhõbeda millimeetrit). Mõõtmised väljaspool seda vahemikku võivad viidata glaukoomile (kõrgrõhk) või teistele silmaprobleemidele.
Kahjuks ei saa kasside glaukoomi ravida. Kuid õigeaegse ja sobiva raviga saab haigusseisundiga toime tulla, et leevendada valu, aeglustada nägemise kaotuse progresseerumist ja parandada kassi elukvaliteeti. Ravivõimalused võivad hõlmata ravimeid, operatsiooni või rasketel juhtudel enukleatsiooni (silma eemaldamine).
Kasside glaukoomi riskifaktoriteks on teatud tõud (kuigi esmane glaukoom on haruldane), uveiit (silma põletik), läätse luksatsioon (läätse nihkumine), silmatrauma ja teatud süsteemsed haigused. Regulaarsed veterinaarkontrollid võivad aidata neid riskitegureid tuvastada ja juhtida.
Silma rõhku mõõdetakse tonomeetriga, mis on spetsiaalne instrument, mis puudutab õrnalt silma pinda, et mõõta silmasisest rõhku (IOP). Protseduur on tavaliselt kiire ja suhteliselt valutu, sageli on vaja ainult paikselt tuimestavaid silmatilku.
Kuigi puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et toitumine mõjutab otseselt kasside silmarõhku, on tasakaalustatud ja toitev toit üldise tervise jaoks hädavajalik, mis võib kaudselt silmade tervist toetada. Konsulteerige alati oma veterinaararstiga oma kassi toitumisvajaduste osas.
💖 Järeldus
Kasside silmarõhuprobleemide tunnuste äratundmine on nende nägemise kaitsmiseks ja mugavuse tagamiseks ülioluline. Varajane avastamine ja kiire veterinaarabi võivad oluliselt parandada glaukoomiga kasside tulemusi. Olles valvas ja jälgides oma kassi silmade tervist, aitate tal säilitada õnnelikku ja tervet elu.
